Artikkel ajalehest SL "Õhtuleht" Neljapäev, 31. august 2006.a.
Estonian Airis töötav Kristi sõitis möödunud reede ( 25.08.2006 ) varahommikul kella 3.30 paiku Raplamaalt Tallinna lennujaama tööle.
Ta pidi Napolisse piletid ostnud inimesed turvaliselt pardale juhatama.
Autokell näitas 3.41, kui Kristi Tõdva poest mööda sõites eemal, ligikaudu kilomeetri kaugusel eespool põllu ja seejärel maantee
kohal imelikku asjandust märkas.
"Arvasin, et see on kopter. Kaks punast tuld küljes, millest üks vilkus. Mõtlesin küll, et nii vara hommikul ja nii madalal, aga ju
siis vaja patrullida." meenutab naine esmalt pähekaranud selgitust.
Asfaldikarva helitu taldrik
Kui ta hetke pärast lennumasinaga kohati jõudis, kadus mõte kopterist hoobilt. Üle tee lennanud masin oli jäänud õhus seisma vast
70-80 meetri kaugusel maanteest ja Kristi autost vasakul.
"Ta oli täpselt tagurpidi pööratud taldriku kujuline. Objekti allservas oli kaks punast tuld, millest üks plinkis. Kupliosas säras
aga heledalt valgustatud illuminaatoriterida. Aparaat ise oli asfaldikarva. Tuled maapinda ega ümbrust ei valgustanud. Mingit müra
objekt ei tekitanud," kirjeldab auto teeserva parkinud naine.
Klõps pildil avab suurema pildi
"Esmalt lasin akna alla ja vaatasin uudushimulikult. Ühel hetkel aga tekkis selline paaniline hirm, et ... Mõtlesin, et issand,
kui nad mu nüüd ära röövivad, siis jääb ju laps maha ja reisijad ei saa lennukisse. Ameerika filmid, teate küll..." meenutab Kristi.
Et taolist lennumasinat Kristi varem näinud polnud ning erilist turvalisust objekt naisesse ei sisendanud, vajutas ta gaasipedaali
põrandasse ning tuiskas edasi Tallinna poole.
Paar kilomeetrit eemal vaatas naine uuesti tagasi ja nägi, et lennumasin seisab jätkuvalt pöllu kohal liikumatult paigal.
"Kui tööle jõudsin, olin vist ise parajalt ufo nägu. Rääkisin kolleegidele kohe jutu ära. Kodus mehele rääkisin ka. Küsis,
kas ma puhkust ei tahaks võtta, aga ma alles puhkasin ja olin ka piisavalt välja maganud." märgib Kristi.