Mina, Ivo Tarmisto, käisin seda juhtumit uurimas Männi talus
Kodeste külas, mis asub Tahkuna poolsaarel Kõrgessaare vallas. Vestlus on üles
kirjutatud esmaspäeval 11. novembril 1990.a., üks päev peale selle toimumist.
Loo jutustas Männi talu peremees, siis viiekümnendates
aastates Heinar Kattel, keda täiendas oma tähelepanekutega tema noorem sugulane
Harri.
Heinar:
Lugu juhtus laupäeva öösel vastu pühapäeva ehk siis
pühapäeval 10. novembril 1990.a. kella 00.30 ja 02.00 vahelisel ajal.
See algas niimoodi, nagu keegi oleks ennast vastu minu
elumaja seina hõõrunud. Ma ärkasin üles ja mõtlesin, et ehk mõni loom on
väljas. Pole siis enam midagi olnud ja siis tegi häält, umbes niisugust nagu
lehm oleks ammunud. Siis kadus ära, jäi vaikseks, siis tuli uuesti toa poole,
tegi jälle häält ja oli kuulda jooksmist õues. Siis hakkasin aknast õue
vaatama, aga ei olnud õues midagi ja oli kadunud.
Aga hommikul läksin õue vaatama. Poistel oli sõiduauto käru
väljas, see oli teise kohta lükatud. Kuuri ees on jäljed, toa ees on jäljed,
nagu tundmatu olendi jäljed, ei oska midagi ütelda mis see on ?
Küsimus:
Milline oli jälgede kuju ?
Heinar:
Jälgede kuju oli niisugune nagu see on sõralistel. Eest
laiemad, tagant on kitsamad. Need tundusid ikka nagu oleksid veise sõrad, natukene
kitsamad ja suuremad, umbes niisugused nagu inimese käelaba suurus.
Harri:
Sõra pikkus oli ehk 15 cm, mida ka Heinar kinnitas.
Harri:
Kui seda jälge vaatasin, siis tundus, jäi niisugune mulje,
nagu oleks hobusel kolmnurkne raud all olnud. Sest oli täiesti niimoodi näha,
et umbes 1,5 cm kuni 2 cm laiuselt olid maa sisse jäänud niisugused jooned –
ribad. Mina ei oska küll öelda kas ta oli sõraline või mitte, kuid oli väga
imelik jälg.
Olendi jalajälg meeste poolt joonistatuna
ja küsitleja poolt reprodutseerituna.
Heinar:
Tagant oli ju kitsam, eest aga laiem.
Harri:
See oleneb ju kumba pidi ta käis. Ei oska ju öelda kumba
pidi ta käis. Üks ots oli tal terav ja jälg oli kolmnurkne, külje pikkusega
umbes 15 cm ja tagant oli ta laiusega…
Heinar:
Kümmet küll ei olnud…
Harri:
Ütleme, et 7 – 8 cm oli selle laius küll.
Küsimus:
Kuidas siis selle järelkäruga asi oli, see oli siis
sõiduauto järelkäru ?
Heinar:
Järelkärul oli ennem tiisli ots püsti üleval kui poisid ta
auto tagant ära võtsid aga hommikul oli see maha lükatud. Kärul käib ju
varikatus peal. Rauad, mille peal present käib, olid välja tõmmatud, kõveraks
painutatud ja present oli pealt ära.
Küsimus:
Kust seest need rauad (metallist torud) olid välja tõmmatud
?
Heinar:
Raud oli välja tõmmatud küljeraami seest, kus neil on
vastavad pesad.
Küsimus:
Kas järelkäru oli samas kohas ?
Heinar:
See oli natukene edasi lükatud külgepidi.
Küsimus:
Ma käisin seda järelkäru vaatamas Kärdlas. Selle peal oli
näha, nagu oleks millegagi tõmmatud värvi peale sügav kriips. Kas see kriips
oli ennem või oli see peale seda juhtumit tekkinud ?
Heinar:
Seda ennem ei olnud, see on ka nüüd tekkinud. Raud oli peal
kõver ja ise painutasime õigeks, et oleks võimalik uuesti tagasi panna.
Harri:
See toru, raud, oli praktiliselt vastu äärt. Ta oli ühe otsa
välja tõstnud. Toru ots oli väljas oma pesast ja mis moodi ta selle välja
tõstis ? Kas see läks siis nii kõveraks, et pressis selle otsa pesast välja,
mismoodi, kuid väljas ta pesast oli !
Heinar:
Ta ei saanud seda välja tõsta, ta pidi selle toru kõveraks
painutama, et selle otsa välja pressida. Sest kui ta külgepidi pressis, siis
pidi ta selle välja pressima ja mööda toru seina tuli see välja ?
Küsimus:
Kas jälgi oli ka kuuri juures seisnud käru juures ?
Heinar:
Maa oli päris mustaks trambitud. Ta oli päris hulka aega
seal olnud.
Teine jälgede kobar oli siin toa ees. Päris õue ei tulnud,
vaid toa ette jäid jäljed. Meil on niisugune tuba (maja), et kui väljas kõnnid
või jooksed, siis kostab kohe tuppa. Näiteks kui koer hakkab jooksma, kohe
kuuled tuppa ära.
Küsimus:
Sa ütlesid, et jooksmine tundus nagu …
Heinar:
… nagu sörki, niisugune jooksmise rütm oli. Ta pole mitte
vaikselt astunud, vaid nii nagu oleks jooksnud vaikselt.
Küsimus:
Kui kaua see võis siis ajaliselt kesta ?
Heinar:
Pool tundi umbes, mida mina kuulsin.
Küsimua:
Seal taga käisime vaatamas lambaaeda. See paistis olema
sedamoodi, nagu see oleks mõnest kohast tüki välja astunud ?
Heinar:
On jah – selle postid sealt pooleks tõmmanud ja aia edasi
tõmmanud.
Küsimus:
Me mõõtsime ära, et aed on längus umbes 13 m pikkuselt ?
Heinar:
Jah, ja umbes pool meetrit on aed siiapoole nihutatud !
Harri:
Postidel on okastraat küljes ja traat hoidis seda tagasi,
nii et ta on seda niipalju edasi lohistanud !
Küsimus:
Sealt eestpoolt, metsa poolt on näha, et niisugune
pehastunud puutükk on sel maas ja on näha nagu oleks selle peale astutud ja
sellest puutükist on nagu üks osa küljest ära ja on näha, et see on värske jälg
?
Harri:
See oli päeval, umbes kella kahe ja kolme vahel, kui
avastasime, et see aed on seal maas. Oksad on näha samuti, et on murdunud.
Küsimus:
Ja me seal ennist vaatasime, et ta on tulnud ida poolt ?
Heinar:
Jah ta on ida poolt tulnud. Sealt poolt on ta sisse tulnud.
Küsimus:
Kahju et täna on tubli lumekord maas ja ühtegi jälge ei ole
enam näha ?
Harri:
Seal, kus ta üle aia on hüpanud, seal kus olid need kaks
jälge kõrvuti, seal olid need hästi sügavalt maa sees ja see peaks vähemalt
alles olema. See ei tohiks küll ära kaduda.
Küsimus:
Peremehel on siin kaks koera. Mis koerad need on ?
Heinar:
Need on „poluvernikud“, poolhundid.
Harri:
Need on laika ja hundikoera segu.
Küsimus:
Kas need on ka julged koerad ?
Heinar:
Jah, need on julged koerad ja õue ei lase need kedagi tulla.
Küsimus:
Kas sellel ööl olid nad õues ?
Heinar:
Jah, sellel ööl olid nad õues ja üldse häält ei teinud !! Kui
oleks põder või mõni muu loom olnud, oleksid nad kõva häält teinud.
Pidi siis olema niisugune loom, et nad teda kartsid !!
Muidu, kui mingisugustki krabinat on, siis on nad kohe
hakkamas.
Küsimus:
Kas sellel ööl ka koeri õues näha oli ?
Heinar:
Ei olnud näha, siis nad olid ilmselt pelgus.
Harri:
Tahan veel jäljest rääkida: „Minu meelest oli see kolmnurga
kujuline, jäi niisugune mulje nagu loomal oleksid olnud mingisugused
kolmnurksed rauad all. Jah ja mis sellest üle aia hüppamise jäljest oletada
võis oli see, et loom liikus kolmnurga terava tipuga eespool, liikumise suunas.
Nii, et seal oli maandumise moment või pidurdamise moment. Seal on näha kaks
jälge ilusasti teineteise kõrval nii umbes 30 kuni 40 cm vahega teineteise
kõrval. Seal oli näha, et jälg oli terava otsaga maa sisse läinud.“
Küsimus:
Kui sügavalt ta selle teravikuga maa sisse oli läinud ?
Harri:
Seal ta oli nagu rohu sees näha, olid võib-olla 4 – 5 cm
sügavuselt.
Küsimus:
Sa joonistasid siia paberile jälje, kus on näha, et kanna
osa läheb laiemaks ja jäljel oleksid nagu teravad ääred ?
Harri:
Selle serva laius, millega ta toetus vastu maad on umbes 1,5
kuni 2 cm lai, mitte rohkem.
Küsimus:
Vahepealsel alal oli siis näha, et rohi oli muljutud ?
Harri:
Jah. Rohu peal jälgi eriti hästi näha ei olnud, kuid siin
mulla peal olid need hästi näha ja siin olid need just niimoodi näha.
Küsimus:
Kui sa võrdleksid seda jälge põdra jäljega ? Sest ma
kuulsin, et inimesed kes käisid seal Tahkuna otsas, olendi teises ilmumiskohas
vaatamas, kahtlustasid, et need on põdra jäljed ?
Harri:
Minu meelest selle jälje ääred on sirged, põdra jälg on nagu
kumer, sisemine äär on sirge aga väljast on kumer. Siin olid mõlemad ääred aga
sirged.
Küsimus:
Sinule siis tundus, et selle ja põdra jälje vahel on selge
erinevus ?
Harri:
On, on selge erinevus. Ja suuruse vahe on ka selge, külje
pikkus on 15 cm. Põdra jäljed üle 10 cm ei ole.
Küsimus:
Kuidas jooksmise iseloom siis tundus, kas jooksis siis nagu
neljajalgne või kahejalgne ?
Heinar:
See tundus ikka selline nagu oleks neljajalgne olnud. Nagu
hobune jooksis vaikselt sörki.
Küsimus:
Kui nüüd veel rääkida selle järelkäru tõstmisest, ta oli
nihutatud külgepidi kõrvale, kui palju ?
Heinar:
Nii umbes 50 cm.
Harri:
Rohkem, rohkem. Üle käru laiuse oli ta seda nihutanud !
Heinar:
Ma pole seda hästi vaadanud.
Küsimus:
Nii et üle käru laiuse oli ta seda nihutanud kõrvale ?
Harri:
Käru oli ju ennem täpselt kuuri ees seal porgandisodi kohas.
Pärast oli ta seal, kus sakslase haagise jupid olid täpselt.
Küsimus:
Kui lai käru on ?
Harri:
160 cm.
Küsimus:
Nii et vähemalt 160 cm on käru tema külje suunas tõstetud ?
Harri:
Üle käru laiuse vähemalt.
Kui selle käru peale tõmmatud sügava kriipsu iseloomu järgi
vaadata, kui seda jälge pidi lükata, siis käru oleks pidanud just liikuma
teisele poole, just selle sügava kriipsu järgi, mis seal eesotsas oli.
Aga ta oli teisele poole lükatud. Ma just vaatasin, et kas
teda on külgepidi lükatud aga noh maa peal jälgi näha ei olnud !
Küsimus:
Maa peal käru lohistamise jälgi siis nagu ei olnud ?
Harri:
Jälgi küll maa peal näha ei olnud. Sest käru on ju küllalt
raske, et kui teda lihtsalt niimoodi maad mööda lükata, siis ju peaks mingid
jäljed jääma !
Küsimus:
Kui raske see järelkäru on ja kas selles ka kaupa sees oli ?
Harri:
Tühi oli. Selle kaal võiks ehk paarisaja kilo ümber olla.
Küsimus:
Kui siit hakata siis ennatlikke järeldusi tegema, siis
jooksmine on küll neljajalgse jooksmine aga tõstmine on kui kahejalgse oma ?
Heinar:
Kahejalgse oma jah !
Küsija:
Nii, et väga huvitav !
Harri:
Need jäljed, mis olid seal käru juures ümberringi näha, need
jäljed olid ju kärule väga lähedal.
Kui ta oleks olnud neljajalgne, siis nad oleks olnud suurema
raadiusega ka. Nad olid minu meelest just väga lähedal ümber käru.
Heinar:
Aga ta võib ju olla, et ta tõuseb püsti ja tegutseb siis !
Harri:
Aga seda oli näha küll, et käru oli tagant lükatud, sest
käru tiisli ots oli mulla sisse lükatud !
Küsimus:
Kui palju see tiisli ots seal mulla sees oli ?
Harri:
Seal, kus haagise ots kinni käib, nii umbes 5 cm oli kohe
kindlasti. Tagant pidi olema kohe tugevalt lükatud, et ta niiviisi maa sisse
läks.
Küsimus:
Kas see võis siis olla niimoodi, et kõigepealt on käru tõstetud
käru laiuselt teise kohta ja siis tagant omakorda maa sisse lükatud ?
Harri:
Niisuguse oletuse võib teha jah ning selle jälje järgi
tundub küll, et nii oli. Aga miks ta selle toru mõlki vajutas ja selle katte
sealt pealt lahti kiskus. No ei tea …
Küsimus:
Kui jäme see toru on ?
Harri:
See toru, ma arvan, et kuueteistkümnene ( 16 mm ) on see
toru.
Küsija:
Seda kuueteistkümnest toru annab ikka painutada !
Harri:
Toru on ju ülespoole kumer ja mida kumeram, seda raskem on
ju painutada. Aga ise nägid kui kõver see oli.
Küsija:
Jah, jah.
