Praegu ( siis oli 1990. aasta sügis ) liiguvad saarel jutud sellest, et Tahkunas olevat nähtud tundmatuid lendobjekte ( UFO – sid ) ja imelikku olendit. Et nende juttude tõepõhja uurida, käisin Tahkunas sõjaväe-allüksuses, sest sealsed sõdurpoisid olevatki imeliku nähtusega kokku puutunud. Eelmisel reedel rääkisin seitsme sõdurpoisiga. Üldse võivad imeliku olevuse olemasolu tunnistada viisteist inimest ühest allüksusest ja veel mõni poiss umbes kaks kilomeetrit eemal asuvast teisest üksusest. Tundmatu pole end ilmutanud ainult üksikutele, vaid ka paarile – kolmele inimesele korraga.

 

Anatoli Snetkov: „Läksin 11. septembri (1990.a.) õhtul kella poole kümne paiku tualetti. Äkki silmasin mingit kuju, mõtlesin et keegi meie sõduritest. Siis aga nägin, et see liigub väga aeglaselt ja lühikeste sammudega. Silmad hiilgasid pimedas ja olid suured. Nägu paistis kitsas, nina suur. Kuju hoidus kühmu, käed olid laiali, keha keskkoht helendas. Mul hakkas hirm, siis aga kuju kadus. Pärast nägime jälge.“

 

Jälge kirjeldasid mitmed. See olevat olnud inimese jalakanna sarnase tagapoolega, laba koosnes kahest suurest varbast, mis juba jälje keskelt hargnesid. Jälje suurust hindas Snetkov umbes 39 – 40 suurusnumbriga. Olevuse pikkus olevat olnud 170 – 180.

 

A.Snetkov nägi imelikku olevust ka 13. septembril. Siis ta läks õhtul kümne paiku sööklast teed tooma. Äkki hakkas tal hirm ja halb. Siis märkaski ta seisvat olevust. Ta hakkas lülitit otsima. Tundus, et seekord oli kuju lühem ja õlgadest laiem. Jalad näisid ülaltpoolt ebaloomulikult paksud, alt liiga peened. Olevus oli üleni karvane.

 

A.Snetkov: „Tundsin, kuidas mind kiskus üleni krampi ja ma ei suutnud ära joosta. Aeglaselt tippides sain liikuda. Käed kiskusid krampi ja käes olevad kruusid nagu tõmbusid kokku. Läksin aeglaselt tippides kasarmuni. Alles siis pääsesin krambist. Sööstsin kasarmusse. Läksime ohvitseri ja teiste sõduritega vaatama, võtsime noad ja labidad kaasa. Suunasime olevusele autotuled ja siis hakkas see hirmsa häälega karjuma. Kõik sööstsid roodu.“

 

Ilham Ergashev läks ülemöödunud nädalal koos Hassan Halmatovi ja Rassul Askeroviga kella üheksa ja kümne vahel õhtul kolme kilomeetri kaugusel asuvale valvepostile õhtusööki viima. Mindi mööda teed, kaasas oli koer. Äkki hakkas koer vihaselt haukuma. Siis märgatigi olendit, kelle kirjeldus langeb eelmisega kokku. Olend seisis umbes kuue meetri kaugusel. Kõigil poistel oli imelik enesetunne. Koer hakkas kartma, tõmbas saba jalge vahele ja põgenes. Muidu on koer kuri ja julge.

 

9. septembril kella üheteistkümne paiku hommikul tulid Vjatsheslav Gorelikov, Arkadi Zahharov ja Nurmet Shengalijev positsioonilt. Äkki ütles Zahharov, et keegi sammub nende taga. Gorelikov arvas algul, et kes siin ikka kõnnib. Tagasi vaadates aga nähti viiekümne meetri kaugusel imelikku olevust. Too hakkas häälitsema, kisa oli hirmus ja karjatused kordusid neli korda.

 

Vjatsheslav Gorelikov: „Kui me 13. septembri õhtul mitmekesi söökla juurde vaatama läksime ja autotulede valgel toda nägime, siis karjus ta ka hirmsasti ja samuti neli korda ning karjed kaugenesid. Hääl sarnanes madala mehehäälega.“

 

Bahrom Abubakirov: „Tol päeval tundsin juba enne, et miski peab juhtuma, mingi ebamäärane tunne oli. Kella üheksa paiku õhtul hakkasin objektilt ära tulema. Umbes paarsada meetrit sain joosta, kui kuulsin mingit heli ja märkasin olevust. See hakkas karjuma, silmad põlesid ja keskkoht hiilgas, siis laskus ta neljakäpakile ja läks metsa. Ma ei saanud muudmoodi liikuda, kui aeglaselt tippides. Siis äkki pääsesin lahti ja hakkasin jooksma.“

 

Bahrom Abubakirov, Rassul Askarov ja Hassan Halmatov kirjeldasid olendit ühtemoodi: ülemine pool tume, keskkoht ja reite sisepooled helendavad, üleni karvane, nägu väike, nina suur, hambad ebaloomulikult suured, näpud pikad ja küünistega.

 

Imelikku olevust nähtud juba paari nädala vältel. Möödunud talvel olevat umbes sellist olevust näinud Davlet Saganajev, aga siis oli ta ainuke ja mõistagi naerdi poiss välja. Nüüd aga on nägijaid kokku paarkümmend.

 

Mis see on ? Äkki tulnuk ?

 

Vjatsheslav Gorelikov ja tema paar kaaslast nägid mõni aeg tagasi Tahkuna majaka kandis imelikku lendobjekti.

Lendobjekti vaatlus

Äkki märgati justkui mingit linti. Siis aga paistis, et lendab hoopis lennuk, millel pole saba. Pärast nähti selgelt taldrikutaolist valget, sujuvalt liikuvat eset.

 

Imelikud sündmused, millele praegu seletust pole.

 

P.S. Imelikke häälitsusi on kuulnud ka Tahkuna poolsaare metsas seenil käinud.

 

Leonid Spassov, ajakirjanik

 

Artikkel ajalehest „Hiiumaa“ 18. september 1990.a.