|
Sisukord 
Ivo Tarmisto Koduleht
Tundmatu ilmingud Eestis Ufonähtused Hiiumaal Avaleht Vaated Kitsama otsa poolt Laiema otsa poolt Lühema telje poolt Kuju Vaated südamikule Südamik lähedalt Vaated lohule 3 Struktuur Metallitükid jälje peal Vaated metallitükkidele Nr 7 makrofotod Rohttaimed Söestunud puidutükid Viited & Video E-post
Fotografeeris,
lehekülje koostas & teostas Ivo Tarmisto 
|
Lähifotod vaadetega südamikule Kokkuvõte Vaade valge pulbriga täidetud lohule koos mõõtjoonlauaga Foto 19  Kivimid
Maakoores olevad, harilikult kõvad, enamasti tsementeerunud mineraalide kogumid, mis on tekkinud loodusliku
diferentseerumise, kristalliseerumise või ümberkristalliseerumise tagajärjel. Koosnevad harilikult mitmest
mineraalist (polümineraalsed kivimid), harvemini ühest (monomineraalsed kivimid). Kivimid jaotatakse tekkimisviisi järgi 3 rühma:
2.moondekivimid e. metamorfsed kivimid (gneiss, marmor) 3.settekivimid (lubjakivi, liivakivi) , mis võivad omavahel olla seotud siirdekivimitega (kvartsiitliivakivid, gneissgraniidid, settelis-vulkaanilised kivimid jt.) Kivimite värvus, tihedus, poorsus, kõvadus jm. omadused sõltuvad nende mineraloogilisest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist. Kivimite uurimisel kasutatakse peale geoloogiliste meetodite peamiselt keemilist, mikroskoopilist, röntgenstruktuuri- ja termilist analüüsi. Karbonaatsed kivimid
Jälg on hästi joonistunud paekiviklibule, mis kuulub karbonaatsete kivimite hulka.
Karbonaatsed kivimid, valdavalt kaltsiidist ( lubjakivid ) või mineraalsest dolomiidist koosnavad settekivimid
( rahvakeeles paas ) või moondekivimid
Lubi( marmor ). Muud karbonaatsed mineraalid, nt. aragoniit, sideriit ja magnesiit, moodustavad kivimeid harvemini. Karbonaatsed kivimid, mis sisaldavad 25 - 75 % savi, nimetatakse mergliteks, dolomiiti sisaldavaid mergleid dolomiitmergliteks ehk domeriitideks, pudedat valget lubjakivi kriidiks. Lubjakivid on tekkelt organogeensed või kemogeensed; nad on moodustunud veekogu põhja settinud lubimudast, milles leidub organismide lubiskelette ja savi. Vees vähe lahustuv valge aine, mida saadakse kaltsiumkarbonaatse kivimi ( Lubjakivi - Lithothamnion )
kuumutamisel (nn. põletamisel) shaht-, pöörd- vm. ahjus.
GraniitkividSeejuures eraldub kaltsiumkarbonaadist süsinikdioksiid ning tekib kaltsiumoksiid CaO, mida nimet. põletatud ehk kustutamata lubjaks. Kui tooraine sisaldab alla 6 % savi, siis saadakse temperatuuridel 1000 - 1200 oC harilik ehk õhklubi. Hüdraulilist lupja põletatakse savirikkamast toorainest ( 6 - 20 % savi ) temperatuuridel 900 - 1100 oC. Kustutamata lubja reageerimisel veega tekib kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid Ca(OH)2. Niiskena ühineb see kergesti õhu süsinikdioksiidiga kaltsiumkarbonaadiks (kivineb). Lubjakivi ( paekivi) põhiliselt kaltsiit CaCO3 tihedus on 2700 - 2760 kg/m3, survetugevus kuni 300 MPa (3000 kg/cm2).
Eestis leidub graniite maakoore aluskorras ning rändkividena või nende tükkidena.
Graniit on ränihapperikas kivim, mis on tekkinud maakoore graniidikihis magma kristallisatsiooni või metasomatoosi tagajärjel.
Sisaldab kvartsi, kaaliumpäevakivi, happelist plagioklassi, vähesel määral vilku, amfibooli ja pürokseeni, lisandeina apatiiti,
tsirkooni, magnetiiti, titaniiti, turmaliini, fluoriiti, granaati jm. mineraale.
Laiema otsa pooltStruktuurilt on graniit täiskristalliline ja ühtlaseteraline, harvem porfüüritaoline. Foto 20  Keskkoht Foto 21  Keskkoha ümbrus lähedalt koos mõõtjoonlauaga Foto 22  Keskkoht lohu 3 poolt Foto 23  Keskkoht kitsama otsa poolt Foto 24  Valge pulbriga täidetud lohk 2, enne sealt pulbri ja kivimiproovi võtmist. Foto 25  Kokkuvõte
Valge pulber: Valge pulber südamikus ja kogu jäljel on lubi. Selle tekkimine lubjakivist ( paekivist ) nõuab temperatuuri 900 - 1200 oC , vastava lubjapõletuskolde olemasolu, kuivade küttepuude kasutamist ja pikemaajalist põletusprotsessi. Jälje uurimisel ei tuvastanud, et tegemist oleks olnud lubjapõletamisega. Maapinna paekiviklibuse kihi paksus jälje asukohas on umbes 60 cm. Valge lubjapulber ei ole mitte ainult kividevahelises alas, vaid see on ka kivide all. Muutunud omadustega paekiviklibu: Kivikesi lähedalt uurides jääb mulje, et osade kivikeste juures on lubjatekkimise protsess jäänud pooleli. Kivikeste all on valge pulberlubi, selle kohal oleva kivikese alumine pool on krobeline ja poorne, ülemine pool on seevastu sile. Kivikesed ise on pahatihti hoopis teistsuguse värvinguga kui tavaline paeklibu. Need on muutunud sinakas-hallideks ja nii mõnelgi on valge rant ümber kivikese. Osa niisugustest kivikestest on murenenud pooleks või isegi mitmeks tükikeseks. Muutunud omadustega graniitkivi tükid: Jälje peal on ka mitmeid graniitkivi puru pesasid. Kõige suurem nendest asub vahetult lohkude 2 ja 3 vahel. Osaliselt purunenud graniitkivi tükikesi on näha kogu jäljel. Mõned küllalt suured graniitkivi tükid on läinud pooleks ja nende lõikepinnad oleksid nagu noaga lõigatud. Need kivid ise on aga muutunud oma struktuurilt rabedateks - kadunud on graniitkivile omane tihe struktuur ja sile pind. Osaliselt söestunud puidutükid: Nii südamikus kui ka kogu jäljel on kolme liiki puidutükikesi:
2.Osaliselt söestunud. 3.Ilma söestumistunnusteta. Must kooriksamblik: Nagu paljudel fotodel on näha, torkab jälg silma valge laiguna teda ümbritseva tumeda paeklibu taustal. Jälge ümbritseva paekiviklibu teeb tumedaks sellele laialdaselt kinnitunud elav organis, mis kuulub samblike hulka. Kogu jälje ulatuses on aga see kooriksamblik paekiviklibult täielikult kadunud. Rohttaimed: Jälje sees kasvab kollase värviga väike kukeharja puhmas ja mitu pikakõrrelise madara puhmast, mis ei ole kahjustatud. Lubjapulbri tekkeks vajaliku kõrge temperatuuri olemasolu korral oleksid aga need taimed pidanud kindlasti hukkuma. Vastupidiselt - vahetult jälje serva ääres kasvavad hobumadarad õitsevad ja kõik taimed elavad. Lohk 2 peale sealt pulbri- ja kivimiproovi võtmist õhtupäikese valguses Foto 26  Vaade kivide vahele kogunenud valgele pulbrile südamiku laiema otsa poolt Foto 27  Jälje südamiku kitsama osa tipust 65 cm kaugusel asetsevate valge pulbri pesade tsoon Foto 50  Jälje südamiku kitsama poole tipu juurest fotol 19 nähtavast piirkonnast tehtud lähifoto Näha on valge pulbri pesad, murenenud graniitkivi tükid ja mitu söestunud puidutükki Foto 51  Foto 19  |