Lendav ketas

UFO jättis maapinnale jälje Kassari külas Hiiumaal


Sisukord
1×1px 1×1px
Fotografeeris,
lehekülje koostas &
teostas Ivo Tarmisto
insigiil

Metallitükid jälje peal

Väljade mõõtmine.
Radioaktiivse kiirguse mõõtmine.
Skaneeritud metallitükid.

Jälje kitsama otsa piirjoone suunas mõõtjoonlaua juures
lebavad kaks metallitükikest
Foto 35
Jälje kitsama otsa piirjoone suunas mõõtjoonlaua otsa juures lebavad kaks metallitükikest
Üks metallitükikene lähedalt
Foto 36
Metallitükikene lähedalt
Nr 8 tähistatud kohas mõõtjoonlaua juures
lebavad 2 metallitükki jälje pikiteljel
Foto 23
Nr 8 tähistatud kohas mõõtjoonlaua juures lebavad 2 metallitükki jälje pikiteljel
Jälje laiema otsa pool lebavad 2 metallitükki, millede
asetus lohkude 2 ja 3 suhtes on näha fotol 23.
Metallitükkide lähedal asetsev raudkivi tükk
Foto 37
Metallitükid jälje laiema otsa pool
Metallitükkide lähedal asetsevad kaks raudkivi tükki,
mis teineteisega kokku asetatuna võisid moodustada ühe raudkivi tüki.
Nende lahutuspinnad on nagu noaga lõigatud.
Samas piirkonnas asetseb mitmeks tükiks lagunenud paekivi tükk
keskelt halli värvi ja ääred valged.
Foto 38
Nagu noaga lõigatud pindadega raudkivi tükid

Väljade mõõtmine.

Väljade mõõtmise teostasin biolokatsiooni meetodil. Kasutasin kahest pöörlist koosnevat süsteemi ja pendlit. Mõõtmisel püstitasin järgmised ülesanded. Teha kindlaks järgmiste väljade olemasolu või puudumine:
    Maale lähenemise rõngas
    Maandumisjäljed
    Kaitserõngas
    Äralennurõngas
    Interferentsrõngad
    Objekti kuju

Mõõtmised teostasin nii jälje sees kui ka jälge ümbritseval maa-alal jäljest 60 m raadiuses ja sain järgmised tulemused:

    1.Maale lähenemise rõngas puudub.
    See tähendab seda, et objekt on lähenenud ühtlaselt ja ei ole saabumisel peatunud enne, kui tekkinud jälje juures.
    2.Maandumisjäljed puuduvad.
    Objekt ei ole puudutanud maapinda.
    3.Kaitserõngas puudub.
    Kuna objekti viibimine maapinna lähedal toimus öösel, siis puudus vajadus kaitserõnga järele. Kaitserõngas on väli ümber objekti takistamaks juurdepääsu sellele.
    4.Äralennu rõngas puudub.
    See tähendab seda, et objekt on eemaldunud ühtlaselt ja ei ole eemaldumisel peatumisi teinud.
    5.Interferentsrõngaste arv on 3.
    Interferentsrõngad on seotud objekti liikumisfaasidega.
    6.Objekti kuju:
    5,3 m - suurim mõõde pikiteljel
    2,3 m - suurim mõõde ristiteljel
    1,9 m - kõrgus

Välja toime bioloogilistele organismidele, sealjuures inimesele, on kõige tugevam jälje südamikus, kuid ka kogu jälg on tugeva toimega.
Hoiatus: Inimestel ei ole tervise säilitamise huvides soovitav jäljes viibida kauem kui 5 minutit.
Südamikus viibimise aeg võiks olla aga lühem.


Radioaktiivse kiirguse mõõtmine.

Radioaktiivse kiirguse mõõtmiseks jäljes ja teda ümbritseval maastikul kasutasin dosimeeter - radiomeetrit IRD - 02B1. Vastavalt Soome normidele teostasin mõõdistamise 1 m kõrgusel maapinnast ja sain järgmised tulemused:

Mõõtepiirkond Tulemus µSv/h
Südamikus 0,13 kuni 0,17
Laiema otsa poolt
jäljest väljas
6 m jälje servast
0,12 kuni 0,16
Laiema otsa poolt
jäljest väljas
20 m jälje servast
0,12 kuni 0,17
Kitsama otsa poolt
jäljest väljas
6 m jälje servast
0,12 kuni 0,15
Kitsama otsa poolt
jäljest väljas
20 m jälje servast
0,12 kuni 0,14
Südamikus maapinnalt 0,09 kuni 0,13


Kokkuvõte: UFO poolt jäetud jäljes radioaktiivne kiirgus puudub.
Südamikus valge pulbriga täidetud tsentraalse lohu 2 juures maapinnal teostatud mõõtmise tulemus on isegi väiksem ülejäänud mõõtmiste tulemustest.


Looduslik radioaktiivne kiirgus


Eesti kogufoon kõigub suures vahemikus ja on 0,04 kuni 0,20 µSv/h, alates nullilähedasest merel ja järvedel kuni 0,12 µSv/h mulla-liiva-savi pinnasega aladel ja tavalises tehiskeskkonnas.
Kivistel aladel ja Eesti diktüoneemakilda (põlevkivi piirkond) aladel tõuseb see kuni 0,20 µSv/h.

Looduslik radioaktiivne kiirgus koosneb peamiselt kahest komponendist:

Esimene komponent: kosmiline kiirgus.
Saab alguse üldisest kosmilisest kiirgusest ja päikeselt pärit avakosmoses kiirendatud prootonitest (päikesetuul). Nendest ülikõrge energiaga osakestest tekib gamma kiirgus, mida mõõtjad registreerivad. Keskmine foon sellest on 0,035 kuni 0,040 µSv/h.
Teine komponent: looduslikud pika poolestusperioodiga isotoobid.
Radionukliididest tingitud looduslik foon oleneb paikkonnast ja kõigub vahemikus 0,12 µSv/h kuni 0,20 µSv/h.



Skaneeritud metallitükid.

Metallitükid on kaalutud elektroonilise kaaluga "Kern" (EG 300 - 3M)
Metallitükid on skaneeritud. Hallid tsoonid ümber metallitükkide
on tingitud skaneerimisest.

Metallitükkide paigutus jäljel

Metallitükkide paigutus jäljel

Metallitükkide parameetrid
Jrk.
nr.
Mõõtmed mm Paksus mm
paksemast kohast
Kaal g Ruumala cm3 Mahukaal
g/cm
3
Uurimis-
järeldus
1 54 : 89 22,60
kõige kõrgema
tilga kohalt
12,126 8,153 1,487 Metall
2 23 : 25 7,05 0,910 - - Shlakk
3 20 : 41 7,75 1,553 - - Shlakk
4 19 : 32 10,50 2,049 - - Shlakk
5 18 : 54 10,70 6,815 4,431 1,538 Shlakk
6 31 : 53 8,55 4,753 1,504 3,160 Shlakk
7 61 : 64 7,25 5,255 2,693 1,951 Shlakk
8 16 : 37 5,80 1,304 - - Shlakk
9 26 : 36 4,25 1,067 - - Shlakk
10 6,5 : 16 1,45 0,016 - - Metall
11 9 : 27 3,05 0,367 - - Metall +
shlakk
12 10 : 23 2,75 0,046 - - Metall


Metallitükkide mõõtmed on võetud nihkkaliibriga mõõtmistäpsusega 0,05 mm. Tabelis antud mõõtmed ei ole absoluutsuurused vaid need annavad metallitükikestest üldise pildi.
Seevastu metallitükikeste kaalud on täpsed, kuid mahtude mõõtmine oli ebatäpne
ja seega ka mahukaal ei ole täpne suurus.


Erikaal

Erikaal on aine ruumalaühiku kaal.
Füüsikas on see määratletud homogeense aine massiga ruumalaühiku kohta. See on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis ( SI ) kg/m3. Kasutatakse ka kordseid ühikuid.

Alljärgnevas tabelis on toodud võrdluseks Maakeral enamleiduvate metallide erikaalud:

Mõningate metallide erikaalud
Aine nimetus Erikaal g/cm3
Plaatina 21,5
Kuld 19,3
Elavhõbe 13,6
Plii (seatina) 11,3
Hõbe 10,5
Nikkel 8,9
Koobalt 8,8
Kadmium 8,6
Vask 8,3 - 8,9
Raud 7,8
Alumiinium 2,7
Magneesium 1,7
Naatrium 0,9
Kaalium 0,8



Kõige suurem metallitükk südamiku laiema otsa servast 70 cm kaugusel
jälje laiemas osas jälje pikitelje peal

Metallitükil on näha kolm metalli tilka. Metallitükk oli selle poolega vastu kiviklibust maapinda.

Metallitükk nr 1 parameetrid
Mõõtmed mm Paksus mm Kaal g Ruumala cm3 Mahukaal g/cm3
54 : 89 22,60
kõige kõrgema
tilga kohalt
12,126 8,153 1,487

Nr 1
nr 1 - Kõige suurem metallitükk
Nr 1 teine pool
Nr 1 teine pool

Metallitükk 4 cm kaugusel kõige suuremast metallitükist
ja 74 cm kaugusel südamiku laiema otsa servast
jälje laiemas osas jälje pikitelje peal.
Mõõtmed 23 mm : 55 mm
Paksus 7,05 mm
Kaal 0,910 g
Nr 2
nr 2 metallitükk

Kobaras koos olnud 3 metallitükki ( nr 3, 4, 5 )
südamiku tsentraalsest valge pulbriga täidetud lohust 2
põhja suunas lohu servast 24 cm kaugusel.
Mõõtmed 20 mm : 41 mm
Paksus 7,75 mm
Kaal 1,553 g
Nr 3
Metallitükk nr 3
Nr 3 teine pool
Metallitükk nr teine pool

Mõõtmed 19 mm : 32 mm
Paksus 10,50 mm
Kaal 2,049 g
Nr 4
Metallitükk nr 4
Nr 4 teine pool
Metallitükk nr 4 teine pool


Metallitükk nr 5 parameetrid
Mõõtmed mm Paksus mm Kaal g Ruumala cm3 Mahukaal g/cm3
18 : 54 10,70 6,815 4,431 1,538

Nr 5
Metallitükk nr 5

Kaks metallitükki ( nr 6 ja 7 ) südamiku kitsama osa
servast 95 cm kaugusel jälje kitsamas osas

Metallitükk nr 6 parameetrid
Mõõtmed mm Paksus mm Kaal g Ruumala cm3 Mahukaal g/cm3
31 : 53 8,55 4,753 1,504 3,160

Nr 6
Metallitükk nr 6
Nr 6 teine pool
Metallitükk nr 6 teine pool



Metallitükk nr 7 parameetrid
Mõõtmed mm Paksus mm Kaal g Ruumala cm3 Mahukaal g/cm3
61 : 64 7,25 5,255 2,693 1,951

Nr 7 esimene pool
Nr 7 esimene pool
Nr 7 teine pool
Nr 7 teine pool


Kaks metallitükki ( nr 8 ja 9 ) jälje kitsama osa
servast 45 cm kaugusel jälje kitsama osa sees jälje pikitelje peal.
Mõõtmed 16 mm : 37 mm
Paksus 5,80 mm
Kaal 1,304 g
Nr 8
Metallitükk nr 8
Nr 8 teine pool
Metallitükk nr teine pool

Mõõtmed 26 mm : 36 mm
Paksus 4,25 mm
Kaal 1,067 g
Nr 9
Metallitükk nr 9
Nr 9 teine pool
Metallitükk nr 9 teine pool

Väikene metallitükikene 90 cm kaugusel südamiku kitsama osa
tipust jälje peal selle kirdepoolsel küljel.
Mõõtmed 6,5 mm : 16 mm
Paksus 1,45 mm
Kaal 0,016 g
Nr 10
Väikene metallitükk nr 10

Väikene metallitükikene jälje kitsama otsa
servast 64 cm kaugusel jälje kitsamas osas.
Mõõtmed 9 mm : 27 mm
Paksus 3,05 mm
Kaal 0,367 g
Nr 11
Väike metallitükikene nr 11

Väikene metallitükikene jälje kitsama otsa
idapoolsest servast 78 cm kaugusel jälje kitsamas osas.
Mõõtmed 10 mm : 23 mm
Paksus 2,75 mm
Kaal 0,046 g
Nr 12
Tagasi algusesse