)
Klõpsa suurema pildi vaatamiseks
"Eesti Päevalehes" 17.01.1997.a. ilmunud artiklis "Läänemeres avastati Eesti suurim meteoriidikraater" on jutt eesti geoloogide poolt Osmussaare ja Pakri saarte vahel Läänemere põhjas avastatud Eesti suurimast seitsmekilomeetrise läbimõõduga meteoriidikraatrist.
Kraater asub Neugrundi madaliku all ja selgesti
pidi näha olema kraatri vall
ja osa vallisisesest süvikust.
Kraater on saanud nimeks
Neugrundi kraater
N 59o20' E 23o40'
Eesti Geoloogiakeskuse geoloog Kalle Suuroja ütles, et kraater on umbes 475 miljonit aastat vana ning on aegade jooksul mattunud setete alla, kuid jääaja lõpus taas osaliselt paljastunud.
Geoloogidel tekkis juba ammu kahtlus, et Läänemere põhjas võb olla suur meteoriidikraater, kuna Loode-Eesti rannikul ja Osmussaarel avastati hulgaliselt kristalse aluspõhjaga purustatud rahne.
Meteoriit tekitas maapinnale langedes seitsmekilomeetrise läbimõõduga kraatri ning plahvatuse mõju ulatus mitmekümne kilomeetrini, purustades kivimeid.
Geoloogi kinnitusel oli meteoriidi ja maapinna kokkupõrkel tekkinud plahvatus neli-viis korda võimsam kui seni suurim inimeste korraldatud plahvatus 1961.a. Novaja Zemljal, kus NSV Liidu korraldatud termotuumaplahvatus tekitas kolmekilomeetrise läbimõõduga kraatri.
Kalle Suuroja ütles, et järjekordne nii suure meteoriidikraatri avastamine on inimkonnale hoiatav näide, et suured meteoriidid on aeg-ajalt maale kukkunud ja kukuvad ka edaspidi.
Meteoriit on atmosfääris põlenud meteoorkeha Maale langenud jääk. Kosmosest Maa atmosfääri sattunud suure kiirusega meteoorkehad põhjustavad meteoori ehk
rahvapäraselt "langeva tähe".
Maailmas on praegu avastatud paarsada mitmekilomeetrise läbimõõduga meteoriidikraatrit,
Suurim, 170 - kilomeetrise läbimõõduga
Chicxulubi nimeline, kraater asub Mehhikos Yucatani poolsaare tipus. Viimaste teooriate kohaselt sai just
selle meteoriidi Maale langemine saatuslikuks dinosaurustele,
kes surid plahvatusest tingitud kliimamuutuse tõttu välja.
Barringeri meteoriidikraater
)
Barringeri kraatri läbilõige
)
)
Näide hästi nähtavast keskmise suurusega
kraatri struktuurist on Saksamaal asuv
Steinheimi kraater,
mille läbimõõt on 3,8 km.
)
S 16°39'52" W 69°02'38"
)
Kraatri andmestik
Asukoht
Carancas'e küla lähiala, Desaguadero ringkond, Puno regioon, 500 km Limast, Peruu kaguosa, Titicaca järve lähedal Andide kõrgplatoo 3 800 m kõrgusel merepinnast
Koordinaadid: 16°39'52"S 69°02'38"W
Tekkimise aeg
Kohaliku aja järgi kell 11:45 (16:45 GMT), 15. september 2007.a., Laupäeva keskpäev
Mõõtmed
Läbimõõt - 13,3 ÷ 13,8 m vastavalt tema suuremale dimensioonile
N 54°59' E 60°22'
)
)
Miljoni aasta jooksul pidi maale keskmiselt langema kaks-kolm üle kilomeetrise läbimõõduga meteoriiti. Kuni kilomeetrise läbimõõduga taevakehade Maale langemise tõenäosus pidi olema üks 10 000 aasta jooksul.
Eesti on aga meteoriidikraatrite tiheduselt ühe ruutkilomeetri kohta maailmas esikohal.
N 61o2' E 14o52'
Põhjamaade suuremast, 52 - kilomeetrise
läbimõõduga Siljani meteoriidikraatrist,
on alles ainult "juured".
N 56o35' E 23o15'
Lätis asub Dobele nimeline meteoriidikraater, mille diameeter on 4,5 km.
N 54o1' E 24o0'
Lõuna-Leedus Druskininkai läheduses
asuv Mizarai viiekilomeetrise läbimõõduga kraater on kaetud 300 m paksuste kihtidega, tema vallid olid aga juba enne
vendi settekivimite kuhjumist ära kulutatud.
N 55o10' E 24o34'
Vepriai - 8 km diameetriga kraater Ida-Leedus kujutab endast ülemjuura
kivimitega täidetud süvikut devoni
kihtides. Kraatri valli pole säilinud.
Kanada "Regional Geophysics Section" andmete põhjal on praegu Euroopas teada 43 meteoriidikraatrit, neist 5 Eesti pinnal.
N 58o24' E 22o40'
kujutab endast meteoriidi plahvatuskraatrite rühma Saaremaal Kuressaarest 20 km kirdes, Euroopa ainsad tõestatud metoeriidikraatrid. Rühm koosneb 8 kraatrist.
)
)
Kaali järv peakraatri süvikus
Kaali meteoriidikraater - Impact Crater on Earth
Peakraatrit ( diam. 110 m, süg. 16 m ) ümbritseb 3-7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud pinnasest. Kraatri siseveerul paljandub 9 dolomiidikihtide plokki (laius kuni 50 m, paksus kuni 10 m), mis on aluspõhjast lahti murdunud ja paiskunud kald- või püstasendisse.
Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40 - 60 ja sügavus 1 - 6 m.
N 57o58' E 27o25'
)
Peakraater "Põrguhaua"
Ilumetsa meteoriidikraater - Impact Crater on Earth
Kujutavad endast meteoriidi plahvatuskraatrite rühma Põlva maakonna Veriora vallas. Kraatrid asuvad Ilumetsa raudteepeatusest 1-2 km lõunas, Kahkva metskonna Sügavhaua vahtkonnas.
Suurema, valliga piiratud koonilise kraatri Põrguhaua läbimõõt on valli harjalt mõõdetuna 80 m, sügavus - 12 m, valli kõrgus küünib 4 meetrini.
asub Räpina lähedal umbes 15 km kaugusel lõuna pool paiknevast Ilumetsa kraatrirühmast. A.Aaloe pidas Tsõõrikmäe meteoriitset päritolu väga tõenäoseks ja oletas , et need on tekkinud üheaegselt. Kraater on tekkinud jääajajärgsel ajal (vanus 9,5 tuhat aastat).
Kraatri ringvalli läbimõõt on 38 - 40 m, tema hari on lai (enamasti 5 - 10 m), väljapoole aeglaselt madalduv. Plahvatustsentri sügavus on 8 - 10,5 m maapinnast.
Tallinnas Tondi raba servas avastati 1983.a. sügisel Lasnamäe paelaval meteoriidi löögijälg, mis pärineb mandrijää viimase lühiaegse pealetungi eelsest ajast.
Löögijäljest radiaalselt hargnenud lõhed ei jäta kahtlust selle üle 12 000 aasta tagasi tekkinud lohukese meteoriitses tekkes. Meteoriidi enda aga kandis pealetunginud jää, mis poleeris paelava ja lihvis ka löögijälje lõunaserva, edasi lõuna poole.
Eesti territooriumile nimetamisväärseid jälgi jätmata langenud meteoriidid on järgmised:
Tänasilma kivimeteoriit
)
sulamiskooriku ja regmaglüptidega, 8:18 cm.
TA Geoloogia Instituudi meteoriidikollektsioonist. U.Veske foto
avalehele
WM: I.Tarmisto