Meteoriidikraatrid

"Eesti Päevalehes" 17.01.1997.a. ilmunud artiklis "Läänemeres avastati Eesti suurim meteoriidikraater" on jutt eesti geoloogide poolt Osmussaare ja Pakri saarte vahel Läänemere põhjas avastatud Eesti suurimast seitsmekilomeetrise läbimõõduga meteoriidikraatrist.

Kraater asub Neugrundi madaliku all ja selgesti pidi näha olema kraatri vall
ja osa vallisisesest süvikust.

Kraater on saanud nimeks
Neugrundi kraater

N 59o20' E 23o40'

Neugrundi kraater
Klõpsa suurema pildi vaatamiseks

Eesti Geoloogiakeskuse geoloog Kalle Suuroja ütles, et kraater on umbes 475 miljonit aastat vana ning on aegade jooksul mattunud setete alla, kuid jääaja lõpus taas osaliselt paljastunud.

Geoloogidel tekkis juba ammu kahtlus, et Läänemere põhjas võb olla suur meteoriidikraater, kuna Loode-Eesti rannikul ja Osmussaarel avastati hulgaliselt kristalse aluspõhjaga purustatud rahne.

Meteoriit tekitas maapinnale langedes seitsmekilomeetrise läbimõõduga kraatri ning plahvatuse mõju ulatus mitmekümne kilomeetrini, purustades kivimeid.

Geoloogi kinnitusel oli meteoriidi ja maapinna kokkupõrkel tekkinud plahvatus neli-viis korda võimsam kui seni suurim inimeste korraldatud plahvatus 1961.a. Novaja Zemljal, kus NSV Liidu korraldatud termotuumaplahvatus tekitas kolmekilomeetrise läbimõõduga kraatri.

Kalle Suuroja ütles, et järjekordne nii suure meteoriidikraatri avastamine on inimkonnale hoiatav näide, et suured meteoriidid on aeg-ajalt maale kukkunud ja kukuvad ka edaspidi.

Meteoriit on atmosfääris põlenud meteoorkeha Maale langenud jääk. Kosmosest Maa atmosfääri sattunud suure kiirusega meteoorkehad põhjustavad meteoori ehk rahvapäraselt "langeva tähe".

Vaata "Meteoorid videos ja piltidel kuni aastani 2013" ja "Meteoorid videos ja piltidel alates aastast 2013"

Maailmas on praegu avastatud paarsada mitmekilomeetrise läbimõõduga meteoriidikraatrit,

Chicxulub

N 21o20' W 89o30'

Suurim, 170 - kilomeetrise läbimõõduga Chicxulubi nimeline, kraater asub Mehhikos Yucatani poolsaare tipus. Viimaste teooriate kohaselt sai just selle meteoriidi Maale langemine saatuslikuks dinosaurustele, kes surid plahvatusest tingitud kliimamuutuse tõttu välja.

Barringer

Klassikalise meteoriidikraatri välimusega on aga Barringeri kraater Arizonas USA,
diameetriga 1,186 km.

Barringeri meteoriidikraater

N 35o2' W 111o1'

Barringeri meteoriidikraater Arizonas USA
Klõpsa suurema pildi vaatamiseks

Barringeri kraatri läbilõige

Barringeri meteoriidikraatri läbilõige
Klõpsa suurema pildi vaatamiseks

Joonis: "Eesti Loodus" nr. 9 1984
Herbert Viidingu artikkel "Huvitav meteoriitika" II
See raudmeteoriidi tükk on osa sellest suurest meteoriidist, mis tekitas Barringeri meteoriidikraatri Arizonas, USA-s ja see on hoiul Arizona Riiklikus Ülikoolis.

See raudmeteoriidi tükk on osa sellest suurest meteoriidist, mis tekitas Barringeri meteoriidikraatri Arizonas, USA-s
Klõpsa suurema pildi vaatamiseks

Näide hästi nähtavast keskmise suurusega kraatri struktuurist on Saksamaal asuv
Steinheimi kraater, mille läbimõõt on 3,8 km.

Steinheim
meteoriidikraater Saksamaal
N 48o41' E 10o4'

Steinheimi meteoriidikraater Saksamaal
Klõpsa suurema pildi vaatamiseks


Carancas'e meteoriidikraater

Tekke aeg - 15. september 2007.a.
Referaat

S 16°39'52" W 69°02'38"

Meteoriidikraater Peruu Andide kõrgplatool Carancas'e küla lähedal
Klõpsa suurema pildi vaatamiseks

Kraatri andmestik
Asukoht Carancas'e küla lähiala, Desaguadero ringkond, Puno regioon, 500 km Limast, Peruu kaguosa, Titicaca järve lähedal Andide kõrgplatoo 3 800 m kõrgusel merepinnast
Koordinaadid: 16°39'52"S 69°02'38"W
Tekkimise aeg Kohaliku aja järgi kell 11:45 (16:45 GMT), 15. september 2007.a., Laupäeva keskpäev
Mõõtmed Läbimõõt - 13,3 ÷ 13,8 m vastavalt tema suuremale dimensioonile ida - lääne suunas; Sügavus - 5 m


Tšebarkuli meteoriidikraater

Tekke aeg - 15. veebruar 2013.a.
Referaat koos pildimaterjali ja videodega

N 54°59' E 60°22'

Meteoriidi tekitatud umbes 7 m läbimõõduga auk järve jääs Tšebarkuli linna lähistel Umbes 1 kg raskune meteoriiditükk Uurali Riikliku Ülikooli Nanomaterjalide ja -tehnoloogia Uurimis- ja Õppekeskuse laboratooriumis

Miljoni aasta jooksul pidi maale keskmiselt langema kaks-kolm üle kilomeetrise läbimõõduga meteoriiti. Kuni kilomeetrise läbimõõduga taevakehade Maale langemise tõenäosus pidi olema üks 10 000 aasta jooksul.

Eesti on aga meteoriidikraatrite tiheduselt ühe ruutkilomeetri kohta maailmas esikohal.

Siljan

N 61o2' E 14o52'

Põhjamaade suuremast, 52 - kilomeetrise läbimõõduga Siljani meteoriidikraatrist,
on alles ainult "juured".

Dobele

N 56o35' E 23o15'

Lätis asub Dobele nimeline meteoriidikraater, mille diameeter on 4,5 km.

Mizarai

N 54o1' E 24o0'

Lõuna-Leedus Druskininkai läheduses asuv Mizarai viiekilomeetrise läbimõõduga kraater on kaetud 300 m paksuste kihtidega, tema vallid olid aga juba enne vendi settekivimite kuhjumist ära kulutatud.

Vepriai

N 55o10' E 24o34'

Vepriai - 8 km diameetriga kraater Ida-Leedus kujutab endast ülemjuura kivimitega täidetud süvikut devoni kihtides. Kraatri valli pole säilinud.

Kanada "Regional Geophysics Section" andmete põhjal on praegu Euroopas teada 43 meteoriidikraatrit, neist 5 Eesti pinnal.

Kaali meteoriidikraatrid

N 58o24' E 22o40'

kujutab endast meteoriidi plahvatuskraatrite rühma Saaremaal Kuressaarest 20 km kirdes, Euroopa ainsad tõestatud metoeriidikraatrid. Rühm koosneb 8 kraatrist.

Järvepeegel Kaali põhikraatris Järv Kaali põhikraatris

Klõpsa suurema pildi vaatamiseks
Fotod: R.Tiirmaa "Kaali meteoriidikraatrid" Tallinn 1984

Kaali järv peakraatri süvikus

Kaali meteoriidikraater - Impact Crater on Earth

Peakraatrit ( diam. 110 m, süg. 16 m ) ümbritseb 3-7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud pinnasest. Kraatri siseveerul paljandub 9 dolomiidikihtide plokki (laius kuni 50 m, paksus kuni 10 m), mis on aluspõhjast lahti murdunud ja paiskunud kald- või püstasendisse.

Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40 - 60 ja sügavus 1 - 6 m.

Ilumetsa meteoriidikraatrid

N 57o58' E 27o25'

Ilumetsa meteoriidikraater
Klõpsa suurema pildi vaatamiseks

Pilt: "Eesti Loodus" nr 9 1984, Herbert Viidingu artikkel "Huvitav meteoriitika" II

Peakraater "Põrguhaua"

Ilumetsa meteoriidikraater - Impact Crater on Earth

Kujutavad endast meteoriidi plahvatuskraatrite rühma Põlva maakonna Veriora vallas. Kraatrid asuvad Ilumetsa raudteepeatusest 1-2 km lõunas, Kahkva metskonna Sügavhaua vahtkonnas.

Suurema, valliga piiratud koonilise kraatri Põrguhaua läbimõõt on valli harjalt mõõdetuna 80 m, sügavus - 12 m, valli kõrgus küünib 4 meetrini.

Tsõõrikmäe meteoriidikraater

asub Räpina lähedal umbes 15 km kaugusel lõuna pool paiknevast Ilumetsa kraatrirühmast. A.Aaloe pidas Tsõõrikmäe meteoriitset päritolu väga tõenäoseks ja oletas , et need on tekkinud üheaegselt. Kraater on tekkinud jääajajärgsel ajal (vanus 9,5 tuhat aastat).

Kraatri ringvalli läbimõõt on 38 - 40 m, tema hari on lai (enamasti 5 - 10 m), väljapoole aeglaselt madalduv. Plahvatustsentri sügavus on 8 - 10,5 m maapinnast.

Tallinnas Tondi raba servas avastati 1983.a. sügisel Lasnamäe paelaval meteoriidi löögijälg, mis pärineb mandrijää viimase lühiaegse pealetungi eelsest ajast.

Löögijäljest radiaalselt hargnenud lõhed ei jäta kahtlust selle üle 12 000 aasta tagasi tekkinud lohukese meteoriitses tekkes. Meteoriidi enda aga kandis pealetunginud jää, mis poleeris paelava ja lihvis ka löögijälje lõunaserva, edasi lõuna poole.


Eesti territooriumile nimetamisväärseid jälgi jätmata langenud meteoriidid on järgmised:

Tänasilma kivimeteoriit

Tänasilma meteoriit
Klõpsa suurema pildi vaatamiseks

sulamiskooriku ja regmaglüptidega, 8:18 cm.

TA Geoloogia Instituudi meteoriidikollektsioonist. U.Veske foto


WM: I.Tarmisto