Kärdla meteoriidikraater - uurimislugu

Uurimislugu

Pealkirja all "Paluküla mõistatus laheneb", ilmus 1970.a. ajakirjas "Eesti Loodus" H.Viidingu, E.Kala ja E.Pobuli artikkel, milles oli juttu Hiiumaal avastatud aluskorrakerkest. Oletatud aluskorra pangaskurru asemel tuleb praeguste teadmiste järgi näha

Kärdla kraatri rõngasvalli osa.

Kärdla meteoriidikraater Hiiumaal
Klõpsa suurema pildi vaatamiseks

Selle kraatri uurimislugu on lühidalt järgmine.Geoloogilisel kaardistamisel aastail 1968 - 1970 puuriti Paluküla struktuuri uurimiseentusiasti, tolleaegse Geoloogia Valitsuse rühmajuhi Elmar Kala eestvedamisel 13 puurauku.

Läheduses avastati Paluküla kerkega sarnane struktuur ka Lõpes ja Tubalas ning üle 100 m sügavune "alang" nende vahel. Niisugune aluskorrareljeef virgutas rakenduslikke huvisid.

Et Palukülas leiti kristalseid tard- ja moondekivimeid vaid paarikümne meetri sügavusel, arvati, et see on sobiv koht Eestis defitsiitse graniitkillustiku tootmiseks. Lootusrikkalt alustatigi 1972.a. Hiiumaa kirdeosas ulatuslikke uurimistöid.

Geofüüsikaline kaardistamine selgitas, et Paluküla, Tubala ja Lõpe kerge asuvad positiivsete magnet- ja gravitatsioonianomaaliate rõngas, nendevaheline "alang", aga keskse ümara miinimumi alal. Saadud kaardipilt meenutas kraatrit.

Aastail 1972 - 1977 tehti üle saja otsingu- ja uurimispuuraugu, kokku läbiti ligi 7000 jooksevmeetrit. Väljaspool rõngast muid kerkeid ei avastatud. Nii ei jäänud lõpuks enam kahtlust, et tegemist on kraatrikujulise struktuuriga.

Hiiumaa pealinna kagupiiril asuv struktuur sai nimeks

Kärdla kraater

Vaade Kärdla meteoriidikraatri suunas Paluküla kiriku tornist Vaade Kärdla meteoriidikraatri suunas Paluküla kiriku tornist
Klõpsa suurema pildi vaatamiseks

Fotod on võetud 1997.a. suvel kraatri vallil paikneva Paluküla kiriku tornist, mis osutus liiga madalaks, et tekiks selgem ettekujutus kraatri piirjoontest. Kraater on aimata heledama ribana kahe metsamassiivi vahel.

Graniidikarjäärist Hiiumaal siiski asja ei saanud. Põhjusi oli mitu:

Kraatri valli purustatud kivimeis on leitud plii- ja tsinksulfiidide ilminguid ja asfaltiidipesi. Kuigi tootmise tarbeks liialt vähesel hulgal, pakuvad need huvi mujalgi Eestis levinud samalaadsete nähtuste olemuse selgitamisel. Samas aga paistavad siin silma oma hea kvaliteedi poolest mõned lubjakivikihid

Paluküla kerke avastamislugu sai oma alguse aga ebaõnnestunud kaevupuurimisest, sest üldse Hiiumaa kirdeosa paistab silma oma iselaadsete hüdrogeoloogiliste tingimuste poolest.Kraatri ümbruses on põhjavete keemiline koostis muutlik. Kraatrisüvikus avastati aga mineraalvett soolsusega 3,6 g/l.

Mineraalvesi "Kärdla"

Mineraalvee puurkaevu asukoht on valitud võimalikult Kärdla struktuuri tsentris, kraatrisüviku keskel. See asub Kärdla linnast 2 km kaugusel.

Puuraugu sügavus on 431,4 m.

Tootmise otstarbeks ehitati puuraugu juurde seadmetele ja mahutile hoone, mis peale mineraalvee tootmise lõpetamist 1993.a. on jäänud laokile.

Puuraugu kohale ehitatud seadmete hoone
Klõpsa suurema pildi vaatamiseks

Mineraalvesi on keskordoviitsiumi põhjavee horisondi vesi.

Veehorisont on hästi isoleeritud kõrgemal asuvatest veehorisontidest. Seega saastumisvõimalus on väike. Veehorisondi rikastumine toimub infiltratsiooni teel läbi kõrgemalasuvate kihtide ja läbi kristalliliste kihtide tektooniliste pragude.

Mineraalvett "Kärdla" hakkas tootma 1985.a. alguses tollane kalurikolhoos "Hiiu Kalur". Mineraalvesi vastas ENSV 15 TT 61-84E tehnilistele tingimustele.

Mineraalvesi Kärdla esimene silt Mineraalvesi Kärdla teine silt
Klõpsa suurema pildi vaatamiseks

Mineraalvesi "Kärdla" kuulub ravi - lauamineraalvete hulka ja oma koostiselt on sarnane Druskininkai (Leedu) mineraalvee tüübile, erinedes veidi madalama mineralisatsiooni poolest
(3,5 - 3,6 g/l).

Mineraalvett kasutati sekretoorse puudulikkusega krooniliste gastriitide ja krooniliste koliitide raviks

Vee keemiline koostis mg/l :

HCO3- 80 - 120
SO4-- < 50
CL- 1750 - 2100
Ca++ 220 - 300
Mg++ < 150
(Na+ + K+) 850 - 1100

Tahaks loota, et leiduks keegi, kes elustaks uuesti 450 miljoni aasta vanuses astrobleemis talletunud tervisevee tootmise.


WM: I.Tarmisto