Ufonähtused Hiiumaal

11. veebruari 1976.a. õhtul mõni minut enne kella 19.00 käis A.Rajandu, kes elab Elva lähedal, õues ajalehte toomas. Oma vaatlusest jutustab ta järgmist:

"Taevas oli täiesti selge, kuu paistis. Märkasin äkki põhjataevas tohutu kiirusega liikuvat aurutompu, mis kohe leegitsema lõi. Leegid olid punased, sarnanesid väga tulekahjuga. Leekidest puges välja selgete kontuuridega ümmarguse keha esiots. Kesk- ja tagaosa polnud näha, see mattus leekide ja kuumade gaaside hägusse.

Algul arvasin, et mõni tehiskeha on sattunud atmosfääri ja põleb nüüd ära. Kuid leegid kadusid 3-4 sekundi jooksul, ainult üksik punane leek süttis veel eesosas, paljastades keha ülaosa.

Sel hetkel nägin, et keha polnud ei hõõguv ega helenduv, vaid tumehall nagu raud elektrikeevituse valguses. Ta oli eest ümar, võrkpalli suurune, ülalt pisut kumer, tahapoole kitsenev. Altpoolt oli keha valgustamata ja polnud nähtav. Siis sirutas keha tagant välja tore ja väga helendav saba, mille ääred olid sirgjoonelised. Ees oli saba kitsas ja väga hele, tagapool laienev ja veidi kahvatum. Keskosas vaheldusid violetne ja valge. Kahel korral süttisid saba keskosas täiesti sinised tähekesed nagu säraküünla sädemed.

Mul oli suurepärane võimalus seda jälgida kõrge lageda mäe nõlvalt. Keha kihutas minust horisontaalselt mööda, umbes 65^o nurga all maa suhtes. Püüdsin selle lühikese ajaga võimalikult rohkem informatsiooni saada. sest keha kihutas kiirelt ja näha oli vaid ebaselgete kontuuridega keskosa.

Võrratult kaunis sabas lõid aeg-ajalt sätendama sinised tähekesed, keha tumedalt küljelt loitsid paaril korral järjesktikku reas kolm heledat täppi, nagu oleks keha seest põlenud Veel paar sekundit ja kadus ka helenduv saba itta ning oligi kõik.

Oma vanuse kohta on mul veel väga hea kaugnägemine, lugedes kasutan prille."