Mõisted:
Kontaktiisik ( contactee - ingl.kl.), kasutatakse ka kontaktler - inimene, kellel on olnud kontakt või kes on jätkuvalt kontaktis humanoididega, inimkonnale võõraste olenditega. Üldlevinud arvamuse kohaselt pärinevad need olendid väljastpoolt Maad. Nende peamine tunnus on see, et nad ei ole inimolendid, s.t. ei kuulu inimsoo hulka.
Mõnedest lugudest ilmneb, et tegu olevat mitteinimolenditest Maa-asukatega.
Võõraste olenditega võidakse kohtuda näost näkku, kuid nendega suheldakse ka telepaatiliselt, automaatkirjutamise kaudu jne.
G.Adamski koos veenuslasega
sünd: 17. aprill 1891.a., Poolas
surnud: 23. aprillil 1965.a. Washington D.C.
Üks esimesi ja ehk kõige kuulsam kontaktiisik. Ta oli kahe aastane, kui ta vanemad kolisid Dunkirk'esse, New York, kus ta kasvas suureks. 1913.a. võeti ajateenistusse.
40. aastaselt läks ta elama Laguna Beachi Californias. Selleks ajaks oli temast saanud
orientaalse müstilise filosoofia esindaja ja ta ühines sealse Tiibeti Kuningliku Orduga.
1940.a. suundus koos oma jüngritega Valley Centerisse, kus nad rajasid väikese farmi. 1944.a. suundus ta elama Mount Palomari mäe lõunanõlvale. Selle mäe jalamile, mille tipus paikneb maailma ühe suurema teleskoobiga observatoorium. Ta hakkas endale elatist teenima hamburgerite äriga.
1940.a. lõpus Adamski kirjutas ühe novelli, mille nimeks on:
"Ruumiavaruste Pioneerid", kujuteldavast reisist Kuule, Veenusele ja Marsile.
1953.a. oli kaasautoriks raamatule
"Flying Saucers have Landed" (New York) koos briti autori Desmond Leslie'ga.
Raamatul oli suur menu ja selles on jutt G.Adamski esimesest kontaktist ruumiinimestega (humanoididega). Adamski räägib, et 20. novembril 1952.a. läks ta koos antropoloog George Hunt Williamsoni, tema naise Betty Williamsoni ning antropoloogide Mr. ja Mrs. Al Bailey, Lucy McGinnise ja Alice K.Wellsiga California kõrbemaale.
( "Scout"- laevad emalaevast väljumas lennul üle Palomar Gardeni Californias 5.3.1951.a. G.Adamski foto )
Peale kauguses nähtud sigarikujulise UFO jäid teised auto juurde ja Adamski läks üksi kohtumisele.
Seal ta kohtus tulnukaga Veenuselt, kellega tal oli telepaatiline kontakt ja "vestlus" viipekeeles.
Veenuslane rääkis talle, et nad on tulnud selleks Maale, et kaasaaidata aatomipommide katsetuste lõpetamisele, sest sealt vallanduv radiatsioon on kahjulik ka teistele meie päikesesüsteemi planeetidele.
Peale ruumilaeva lahkumist Adamski rääkis teistele, et veenuslane
oli jätnud liivale oma sügavad jalajäljed, milledes on näha võõrapärased
hieroglüüfid.
Grupis olnud antropoloog G.H.Williamson tegi jalajälgedest jäljendi.
Adamski teine raamat on:
"Inside the Spaceships" (1955, London) ja ta kirjeldab oma reisi lendava ketta pardal.
1953.a. Adamski siirdus reisile mööda maailma. Teda võttis vastu Hollandi Kuninganna Juliana oma palees ning Vatikanis Paavst Johannes, kes austas teda medaliga.
Adamski kolmanda raamatu nimi on :
"Flying Saucers Farewell" (1961. London).
1952.a. toimus tal kontakt Nevada kõrbes humanoidiga. Laeva kapten oli imeilus naine nimega AURA RHANES. Tulnukad olid riietatud vormirõivastega sarnastesse kostüümidesse, neil oli oliivikarva nahk ning pikkus umbes viis jalga ( 150 cm). Nende lendava taldriku mõõtmed olid umbes 300 jalga ( 90m ) lai ja 18 jalga ( 5,4m ) kõrge.
Nad ütlesid, et tulid planeedilt nimega Clarion, mis on Maalt pidevalt varjatud meie Kuuga.
Enne oma surma avaldas Bethurum raamatu, kus kirjeldab oma kontakti clarioniitidega.
Raamatu nimi on:
sünd: 19. juuli 1908.a., Verdun, Minnesota, USA
1954.a.
ilmus temalt raamat, kus ta räägib, et ta käis 1950.a. New-Mexico kõrbes
White Sandsi sõjaväebaasi territooriumil maandunud kaugjuhitava lendava
kettaga New Yorgi kohal. Lend sinna ja tagasi koos kõrgusest linnapildi
imetlemisega kestis 30 minutit. Hääl ruumilaevas teatas, et kaugjuhitavat
ketast juhitakse emalaevast, mis asub 900 miili kõrgusel Maa kohal kosmoses.
Hääl nimetas ennast Alaniks ja Fry'l oli temaga vestlus. Peale seda oli
tal veel palju kontakte sellesama ruumiinimesega ja talle anti tähtsat
informatsiooni nii teaduse vallast kui ka muudest valdkondadest.
Daniel Fry usub, et UFOd on Universumis asuvate superintelligentsete 
olendite liikumisvahendid.
Ta on kirjutanud järgmised raamatud:
The White Sands Incident (1954, Los Angeles)
Alan's Message To Men of Earth (1955, Los Angeles)
Atoms, Galaxies and Understanding (1960, El Monte, California)
The Curve of Development (1965, Lakemont, California)
sünd: 20. detsember 1946, Tel Aviv, Israel 
Kontaktiisik ja paranormaalsete nähete demonstreerija
On näinud mitmete UFOde lendu, millest ühte on õnnestunud pildistada.
Alates 1949.a. on ta olnud Kosmilise Intelligentsi sõnumite vahendaja inimestele Maal. Usub, et Universumi erinevates dimensioonides elavad olendid külastavad Maad.
Tema fenomeni uurinud füüsik Andrija Puharich on kirjutanud Urist raamatu:
Geller
on ka paljudes maades esinenud TV saadetes ja demonstreerinud seal oma
parapsühholoogilisi võimeid nagu psühhokinees ja
telepaatia. Psühhokinees on inimese suutlikkus
kasutada mõttejõudu oma füüsilise ümbruse muutmiseks või mõjutamiseks.
Telepaatia on teadupäraselt inimese võime lähetada oma mõtteid teisele
inimesele ja neid vastu võtta kasutamata mingisuguseid vahendeid selleks.
1973.a. debüteeris Uri Geller BBC telesaates ja Inglismaal algas suur lusikapainutamise poleemika. Erutatud publik kinnitas, et Uri ei painuta metallist esemeid tõepoolest mitte ainult telestuudios, vaid põhjustab nende kõverdumist ka suurte vahemaade tagant. Üle kogu Inglismaa saabus teateid inimestelt, kelle aastaid tagasi seismajäänud kellad olid uuesti käima hakanud, terariistad kõverdunud ja võtmed lukkudes väändunud.
1982.a. suvel esines Geller New Yorgi Maailma Kaubanduse Keskuse observatooriumi katusel. Seal pidi ta välja saatma psüühilist energiat ning kõigil soovitati kasutada seda oma rikkis kellade, telerite, raadiote ja muude kodumasinate käimapanemiseks.
Geller soovitas: "Vestle ülesöelnud aparaadiga vähemalt 10 minutit ja paita seda. Korda pidevalt: "Hakka tööle, saa korda, käivitu!" Ära häbene, vaid hüüa seda valjusti. Usu siiralt, et asi läheb korda, ja tulemused hämmastavad sind!".
Paljudel juhtudel hämmastasidki. Sajad Ühendriikide kodanikud saatsid kirju, kus teatati, et nende rikkis aparaadid ja kellad olid uuesti käima hakanud.
Tema võimeid on uuritud mitmetes USA ülikoolide ja teaduslike asutuste spetsiaalsetes laboratooriumides ning need on tunnistatud ehtsateks ja paranormaalseteks. Näiteks võib tuua uuringud Stanford Research Institute in California.
Gelleri enda poolt on kirjutatud raamat:
sünd: 1. juuli 1910.a., Natal, Lõuna-Aafrika 
E.Klarer on öelnud, et kuigi ta on kasvanud üles planeedil Maa, tunneb ta end siin siiski võõrana.
Ta on viibinud ajavahemikul 1954 kuni 1963 mitmel korral lendavas kettas.
Klarer kinnitab, et ta on käinud ka nende humanoidide koduplaneedil, mis asub Proxima Centauri päikesesüsteemis.
Oma neljakuulise viibimise ajal seal ta olevat andnud elu oma pojale, kelle isaks oli humanoid.
1924.a. Klarer õppis Londoni Kuninglikus Kunstide Ühingus. Ajavahemikul 1925 kuni 1927 õppis ta kunsti ja muusikat Florences, Itaalia.
1928.a. kuni 1932.a. käis ta Cambridge Ülikoolis ja sai meteoroloogi diplomi.
1937. a.kuni 1939.a. oli ta ametis ilmastiku uurimise ja meteoroloogiliste fenomenide tõlgendamise alal oma kodumaal.
1940 kuni 1945 teenis Lõuna-Aafrika õhujõududes oma erialal.
1946.a. määrati teda uurima atmosfääri liikumapanevate süsteemide olemust ning Lõuna-Aafrika Õhujõududele saabuvate UFOvaatluste sisu.
Klarer on Lõuna-Aafrika Interstellaarse Uurimisgrupi esimees ning ICUFONI Lõuna-Aafrika esindaja.
Ta oli 1975.a. Wiesbadenis, Saksamaa, toimunud XI Rahvusvahelise UFOkongressi külalisesineja.
E.Klarer on kirjutanud raamatu
