MAANDUMISJÄLJED

Kasutatud on ajakirja "Universum" materjale

Ufovaatluste tohutust hulgast pakuvad uurijatele kõige enam huvi just need, kus on tegemist objekti maandumisega või selle vahetult maapinna lähedase hõljumisega.

Mitmesugused allikad näitavad, et käesolevaks ajaks on fikseeritud üle 5000 UFO maandumise 65 riigis ( peamiselt USA-s, Prantsusmaal, Kanadas, Hispaanias, Austraalias, Argentiinas, Inglismaal ja Brasiilias). Muide Prantsusmaa sandarmeerias ei kahtle juba ammu keegi, et UFOd võivad maanduda ja õhku tõusta. Selle kinnituseks võiks olla maandumispaikade uurimise küsimustik, mille Prantsusmaa sandarmeeriadirektoraat laiali saatis ja milles soovitatakse ära tuua täpsed andmed maanduvate objektide väljanägemise kohta, juhul kui need on jätnud maandumiskohale ja pealtnägijate aistingutesse mingeid jälgi.

Kõige sagedamini maanduvad UFOd öösiti ja kaugetes väheasustatud paikades, eemal suurtest linnadest.

On siiski teada ka juhtum, mis leidis aset augustis 1965.a Peruu pealinnas Limas. UFO laskus seal otse koolimaja katusele ning sellest kirjutasid kõik Peruu ajalehed.

Maailma kõige tuntuma maandumisjälgede uurija ameeriklase Ted Phillipsi andmete järgi on UFOde keskmine maal viibimise kestus umbes 5 minutit. Enamasti maanduvad ligi 3-meetrise läbimõõduga munakujulised UFOd või siis objektid, millel on 7-9 meetrise läbimõõduga taldriku kuju.

Maandumisjälgi võib tinglikult jagada järgmiselt:

Tavaliselt maandub UFO tugedele või siis mõnikord horisontaalselt korpusele, kuigi on teada ka üksikuid "serviti" maandumise juhtumeid. Pärast lendutõusmist jääb UFOde maandumispaikades umbes 50% juhtudest maapinnale mitmesuguse mehhaanilise toime jälgi. Mõnikord jääb pinnasesse muljutis, mis tekib nähtavasti objekti raskuse mõjul, kui see maandub otse korpusele.

nelijalale toetuv UFO koos väikese skafandris humanoidigaKui objekt on olnud maapinna vahetus läheduses, siis on ka jäljed kõige tugevamad ja selgemad. On olnud juhtumeid, kus objekt on toetunud maapinnale kolmjalga või nelijalga kasutades. Sõltuvalt jalgade labade kujust on siis maapinnale jäänud kas ümmargused või ovaalsed moodustised, mis asuvad enamasti suurema jäljemoodustise sees. See jälg on tekitatud objekti enda poolt ja on tavaliselt ringikujuline, harvem kas elliptiline või silindriline.

Teistel juhtudel on maandumispaikades leitud lohke, mida võib pidada UFO maandumistugede jälgedeks. Nendel lohkudel on sirged või lehtrikujulised servad ja nad moodustavad kolmnurga, ruudu või hulknurga. Nende arv kõigub kolmest kuueni.
pilt raamatust "Ufojen jäljillä"

Ted Phillipsi koostatud UFOjälgede kataloogis on ära toodud 62 niisuguste süvendite või aukudega maandumisjälge.

Tehnikateaduste kandidaadi S.Kuzionovi teateil avastati 1984.a. juunis suure UFO maandumispaigas Usbekistanis Kattagurgani lähedal kolm 8-meetrise läbimõõduga 5 cm sügavust muljutist.

Muljutisi on leitud ka lumelt. Venemaa Anomaalsete Nähtuste Komisjonile saadetud kirjades teatas geoloog E.Batshurin, et 1962.a. talvel nähti aerovisuaalsete hüdroloogiliste vaatluste ajal Permi oblasti põhjaosas Kalva ja Vishera jõe basseinis lennukilt Jak-42 kaht lumme muljutut umbes 60.meetrise läbimõõduga ideaalset ringi (teineteisest 300 m kaugusel).

Permi ajalehes kirjeldati (27.11.1988), kuidas E.Batshurin nägi ühel 1983.a. oktoobriõhtul Permi ja Sverdlovski oblasti piiril Kitsherti rajoonis Molebka külast 12 km kaugusel maapinnal mingit eredat valguskuma. Järgmisel hommikul avastas ta samas kohas ideaalselt ümmarguse 62-meetrise läbimõõduga lumepaljandi, millest lähtusid igasse külge 60 -70 m pikkused "kiired", mille aluse laius oli ligi 12 ja tipu laius 4-5 meetrit. Paljandi keskpunktis oli rohi lamandunud ja kuivanud ning sellest lähtusid igasse külge põgenenud metsloomade jäljed. Gorki anomaalsete nähtuste uurijate tehtud pinnaseanalüüs näitas tsirkooniumi ja teiste pinnases harva esinevate elementide kõrget sisaldust.

Objekti maandumisel taimedega kaetud maapinnale, on rohi jälje sees tihti kõrbenud või kollaseks tõmbunud, sageli maha muljutud, kusjuures suuremate rohttaimede varred ei ole mitte katki murtud vaid just maha muljutud. Vahel on selgelt võimalik avastada jälje sees mahamuljutud rohu pööriselist iseloomu, kusjuures pöörise keskpunkt ühtib jälje keskpunktiga ja pööris võib olla radiaalselt päri- või vastupäeva.

Kui maandumiskoha lähedal kasvavad puud või põõsad, pole harvad olnud juhtumid, kus puude või põõsaste oksad on murdunud või rebenenud. Jälje poole jäänud lehed võivad olla kollaseks tõmbunud, samal ajal kui ülejäänud taimel on nende värv ja olek tavaline.

Pinnas maandumiskohas on tihti muutunud. Esineb küllalt sageli pinnase nn. tolmjaks muutumist ning võrreldes jälge ümbritseva pinnasega selle värvuse eripära.

Järvejäälgi avastatakse mõnikord ootamatult ilmunud geomeetriliselt korrapäraseid lahvandusi, mida seostatakse UFOde maandumise või lendutõusuga.

1968.a. aprillis avastati külmunud Uppremeni järvel (Rootsi) tohutu, 500 m2 pindalaga lahvandus. Näis, et mingi suur taevast laskunud objekt oli läbinud 80 cm paksuse jää ning selle ümbrusse tükkidena laiali paisanud. Eeldati, et selle võis tekitada suur UFO, mida kaks nädalat varem selle järve lähedal oli märgatud.

1968.a. oktoobris avastati kummaline 50-meetrise läbimõõduga ning laialipaisatud jäätükkidega lahvandus teisel Rootsi järvel.

1990.a. jaanuaris jälgis A.Vorontsov Ukrainas Merefa lähedal lühikese maa pealt tundmatut objekti, mis meenutas lastelelu - tohutut (ligi 25-meetrise läbimõõduga ja ligi 10 meetri kõrgust) vurrkanni. Objekti tsentris oli näha helesinine vöönd ning üleval väike varras. Ta rippus madalal jõepaisu kohal ja tema mõjul vajus umbes 22-meetrise läbimõõduga jääsõõr vee alla.

Kümne minuti pärast tõusis objekt momentaanselt vertikaalselt õhku ja jäi 30 meetri kõrgusele rippuma, lendas aga seejärel Kolesniki küla suunas minema, mille järel vee alla vajunud jääsõõr aeglaselt pinnale kerkis. Hiljem külmus see sõõr uuesti lahvanduse külge, mille tagajärjel moodustus lumest ja jääst korrapärane rõngakujuline vall.

Objekti sealviibimisest jäi ka muid materiaalseid jälgi. Mõnel puul, mille kohal ta lendas, olid ladvad murdunud. Objekti lennutrajektoori all avastati rohus kõrgest temperatuurist põhjustatud kõrbemisjälgi.

Maandumiskohtade instrumentaalne mõõdistamine

Ajakirjas "Tehnika Molodjozhi" ilmunud  venelase, tehnikateaduste kandidaadi Rem Varlamovi, artiklis "UFO! Varustagem ekspeditsioon", käsitletakse ufomaandumiskohtade instrumentaalse mõõdistamisega seotud küsimusi koos sellekohaste nõuannetega."nõiavits " - pajuvits

( Biolokatsioon ehk "nõiavitsa" meetod - siin kasutab operaator kas looduslikust materjalist valmistatud instrumenti, näiteks pajuvitsa või kunstlikust materjalist valmistatud instrumenti, näiteks traadist valmistatud raami, pöörlit jne. mitmesuguste väljade registreerimiseks)

Mõõdistamistel kasutatakse nii biolokatsiooni biolokatsioon - "nõiavitsa" meetodkui ka raadioindikatsiooni meetodeid . Üks huvitavamaid efekte, mis tekib seoses maandumisjälgedega on kronomeetriline efekt. See seisneb selles, et jälje sees on aeg hakanud kiiremini kulgema, kui sellest väljaspool. Maandumisjälje sees on ülitäpse kvartsgeneraatoriga kronomeetri käik kiirenenud, võrreldes jäljest väljas asuva baaskronomeetri näiduga , ühel juhul isegi 0.017 sekundit tunnis. Seda loetakse väga suureks kõrvalekaldeks.

R.Varlamovi juhitud uurimisgrupp tegi esimesena maailmas kindlaks ufomaandumiskohaga seotud Maandumisjälghuvitava nähtuse: nimelt asub silmaga ja instrumentidega avastatava jälje kõrval tavaliselt veel kaks jälge, mille olemasolust on võimalik teavet saada ainult biolokatsiooni kasutades. Seega on ufo maandumiskohas kolm jälge: üks nähtav ja kaks nähtamatut. Nende uurimisgrupp jõudis järeldusele, et need kolm lähestikku asetsevat jälge vastavad UFO maandumise ja tõusu kolmele faasile. Joonisel kõige ülemine pidurdusfaasile lähenemisel maapinnale. Teine, veidi kõrvalenihutatud, on vahetu maandumis- või vahetult maapinna kohal hõljumise jälg. Kolmas aga vastab asendile aparaadi jõulise äralennu eel. Neid kolme jälge ümbritseb 15 - 18 m läbimõõduga rõngas, mida grupp nimetas "kaitserõngaks". See ongi seesama nähtamatu vetruv vöönd, millest pealtnägijad pole suutnud kunagi läbi tungida, kuna neil on tekkinud lämbumise ja seletamatu hirmu tunne.

Ufo maandumisjälg Hiiumaal asub Kassari saarel Sääre tirbil. See on 80 m kaugusel merest väikesel paekiviklibusel kadakapõõsastest ümbritsetud lagendikul.
Jälje mõõtmed on 5,0 m × 3,7 m.
Jälje keskmises osas on selgelt eristatav munakujuline südamik, mille mõõtmed on 150 cm × 111 cm.
Munakujulises südamikus on valge pulbriga täidetud lohk mõõtmetega 10 cm × 15 cm, sügavus 5 cm.
Vahetult südamiku kõrval on ümmarguse kujuga lohk läbimõõduga 20 cm, sügavus 6 cm.
Jälg on jaotunud kolmeks tsooniks;
Tsenter - kõige heledam
Tsentrit ümbritsev - pruunakas ja tumedam
Välimine - hele
Ufo maandumiskohaga seotud väljade mõõtmist teostasin biolokatsiooni meetodil ja sain järgmised tulemused:

Jäljelt leidsin kaksteist erineva suurusega metallitükki, milledest suurima kaal on 12,126 g ja mõõtmed 54 mm × 89 mm.

Vaated metallitükkide koos nende parameetritega on leheküljel:
Vaated metallitükkidele
Ufojäljega seonduv informatsioon on leheküljel:
Ufojälg Kassari külas Hiiumaal