Ufonähtused Hiiumaal

Kui ta jõudis umbes 200 - 250 meetri kaugusele Metsalauka lauda teeristist, siis muutus ümberringi äkki väga valgeks nagu keevitusvalgus on. Siis muutus see laperdav "olevus" äkki hoopis teistsuguseks. Tema ülemine osa oli lumivalge terava tipuga ümarate äärtega koonuse kujuline, mille ümber kõlkus lumivalge rõngas ja mille alt maapinna poole olid suunatud kollaka valguse leegid, nagu allpool oleval joonisel näha on. See oli suure täiskuu läbimõõduga. Mingisugust häält kuulda ei olnud.

Edasi sõita rattaga ei saanud ega julgenudki, sest oli selline tunne nagu ta oleks olnud elektriväljas. Kunagi varem sattus ta laudas elektrivoolu alla ja tunne oli samasugune. Ümberringi olev valgus oli selline nagu siis, kui kunagi varem lauda piksekaitsmesse välk lõi ja kõik laudas olijad terve päeva nagu poologarad olid. Nähtust jälgides tekkis ka hirmutunne. Ta kordas kogu aeg, et minge aga Nurste edasi.

Ta ootas tükk aega, lootes et Kastein Jüri pidi karjanaiste autoga kohe järele tulema. Kui autotuled kirikumänniku kohal paistma hakkasid, siis kustusid teeristis need tuled. See kummitus võttis jälle endise laperdava kuju ja ujus üle karjakoplis oleva kivivirna ja kadus metsa taha.

Lauda kass Miisu ootas nagu igal hommikul tee ääres ja see pani koleda kräunumisega metsa poole. Ilmus tagasi alles õhtul samuti näugudes.

Lehmad olid laudas väga ärevil. Muidu nad magavad, kui tööle jõutakse, aga seekord olid nad üleval ja Küllikil koos Endla Kaugesaluga oli tükk tegemist, et nendega hakkama saada. Külliki silmad olid täiesti punased ja jooksid kogu aeg vett. Tunne oli selline, nagu tookord pikselöögi järel. Ka Endla kurtis, et on kuidagi imelik õhustik laudas. Töölt koju jõudnud magas Külliki terve päeva maha.

Külliki Varind jutustas, et seda olevust on lauda kandis varematelgi aastatel nähtud. Liikumise suund on ikka teeristil olevast alajaamast üle ja taamal oleva metsa suunas.

Pikselöögi järel ja nähtust vaadates oli täpselt samasugune tunne. Kõik luud ja liikmed olid väga kerged, pea oli üliselge. Ei teadnud kuhu minna või mida teha.

Tugev tuul tõusis siis kui see olevus Metsalauka teeristil maandus. Kuigi see oli ära ujunud tuli laudas vilkus ja kuna väljas oli väga tugev tuul tõusnud siis laudasolijad kartsid, et vool võib ära minna. Tuul oli kuidagi vihuritaoline ja pärast hakkas tugevasti tuiskama. Väljas oli kottpime. Kui see olevus maandus, oli ta täpselt teeristi kohal ja umbes alajaama kõrgusel. Vasakul oli alajaam täiesti valge ja paremal pool laut valgustatud. Valge rõngas kõlkus kogu aeg ümber koonusekujulise osa. Nähtust teeristil ta vaatas umbes 10 minutit ja kogu vaatluse aeg võis olla umbes pool tundi. Tema piirjooned olid täiesti selged. Nähtust vaadates ta ise naeris, et nüüd siis on väga klassikaline UFO platsis.